Meny
Bli medlem
Sámi álbmot

Sámi álbmot

Publisert: 01.02.2021

Sámediggi Go Norga dohkkehii riikkaidgaskasaš ILO-konvenšuvnna nr. 169, de maid dohkkehii ahte sámit leat álgoálbmot. Norgga álgoálbmotcealkámuša vuođul álggahuvvui Sámediggi, mii lea sámiid parlamenta Vuođđolága § 110a (2008) ektui.

Guovddášbellodat dáhttu ahte Sámediggi galgá ovdánahttit sámegiela, kultuvrra, ealáhusaid ja vuoigatvuođaid sámiid iežaset eavttuid vuođul. Guovddášbellodat dáhttu ahte Sámedikkis galget eanet konsultašuvnnat Ráđđehusain áššiin mat gusket sámi álbmogii.

GAL_19404_210997_3262101_1

Sámi dilit

Guovddášbellodat áigu čuovvolit sámegiela doaibmaplána ja Stuoradikki dieđáhusa sámepolitihka birra.

Guovddášbellodat áigu ealáskahttit sámegiela, kultuvrra, sámi ealáhusaid ja servodateallima. Sámi kultuvrra gávdno davvin gitta máttas riikkas.

Guovddášbellodat áigu atnit čalmmis ahte sámegieloahpahus nannejuvvo mánáidgárddiin ja skuvllain. Guovddášbellodat áigu viiddidit sámegielat mediafálaldagaid.

Guovddášbellodat áigu bargat dan alá ahte eanebut geain lea sámegielgelbbolašvuohta váldet oahpu oahpaheaddjin, mánáidgárdeoahpaheaddjin, dearvvašvuođa- ja sosiálbargin ja journalistan. Ortnet guovttegielatvuođaruđaiguin galgá doalahuvvot ja viiddiduvvot nu ahte buot sámegielat váldojit vuhtii.

Guovddášbellodat áigu bargat ahte buot sámi ollesolbmot ožžot rievtti oahppat sámegiela. Lea maid dehálaš ahte mearrasámi kultuvra nannejuvvo vai ođđa buolvvat ohppet mearrasámi suopmaniid.

Guovddášbellodat áigu ahte buohkat vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas galget oahppat sámi kultuvrra birra. Sámi Allaskuvla galgá ovdánahttot álgoálbmotuniversitehttan.

Guovddášbellodat áigu bargat ahte Davviriikkaid sámekonvenšuvdna gárvvistuvvo ja ahte Sámi parlamentáralaš ráđđi oažžu formalalaš stáhtusa davviriikkaid ovttasbargoorganan.

Guovddášbellodat áigu ahte sámegiella ja kulturipmárdus galgá leat oassin dearvvašvuođa- ja sosiálfálaldagain sámi guovlluin, diet lea bures lihkostuvvan boarrasiidbarggus.

Odne orrot eanas sámit giliin ja gávpogiin. Guovddášbellodat áigu vuođđudit nášunála «Sámi Viesuid» stuorát gávpogiidda, diet galget sihkkarastit ahte sámi dáidda ja kultuvra lea gávdnamis sihke norgalaččaide ja internášunála gussiide.
 

Sámi ealáhusat

Guovddášbellodat áigu sihkkarastit buriid rápmaeavttuid sidjiide geat doaimmahit ealáhusaid sámi guovlluin. Luondduresurssat galget vuosttažiin leat ávkin sidjiide geat orrot guovlluin.

Eanandoallu lea áiggiid čađa leamas dehálaš ealáhus dálonsámiide. Guovddášbellodat áigu bargat ahte diet ealáhus galgá oažžut buriid økonomalaš eavttuid vai sáhttá doalahuvvot sámi guovddášguovlluin.

 

GAL_19404_210997_3271555_1

 

Boazodoallu lea okta dain boarraseamus ealáhusain Norggas ja lea dehálaš kulturguoddi ealáhus mii lea áiggiid čađa geavahan guovlluid. Ferte sihkkarastit guohtoneatnamiid ealáhusa dárbbu ektui. Guovddášbellodat áigu bargat dan alá ahte galget politihkkalaš mearrádusat, ii ge diggestohpu, mat bidjet eavttuid boazodoalu ektui.

Guovddášbellodat oaivvilda ahte váldoášši lea ahte bozaodoallopolithkas galgá vuođđun gánnehahttivuohta økologalaččat, økonomalaččat ja kultuvrralaččat. Dat mearkkaša ahte bozaologu ferte heivehit ovttasráđiid ealáhusain.

Guovddášbellodat áigu sihkkarastit guolastanvuoigatvuođaid olbmuide mearrásámi guovlluin ja earret eará bidjat johtui báikkálaš ja regiuvnnalaš hálddáhusortnegiid mat váldet vuhtii sihke lagas- ja sorjevašvuođaprinsihpaid vai fatnasat vuollel 11 mehtera besset bivdit vuonain.

Guovddášbellodat áigu bargat dan alá ahte guovllu olbmot sihkkarastojit vuoigatvuođaid biebmat guovllu guollešlájaid ja ahte sámi guovddážat ožžot rolla go guoská mo meara riggodaga galgá hálddašit.
 

Nášunála minoritehtat

Guovddášbellodat áigu lágidit diliid vai nášunála minoritehtet geain leat guhkes historjjalaš árbevierut, de go kvenat ja meanccefinnat, galget sáhttit váldit vuhtii iežaset kultuvrra, giela ja identitehta.

 Guovddášbellodat áigu sihkkarastit ahte diet minoritehtat ožžot doarjaga dutkamii ja kulturgaskkusteapmai. Diet ovddidivčče sin árbevieruid ja eallinvuogi.

Denne artikkelen ble først publisert 01.02.2021